quinta-feira, 20 de outubro de 2011

PN Preokupa Merkadu Abandonadu

DILI - Reprezentante povu iha uma Fukun Parlamentu Nasional (PN) to oras nee sei kontinua ejije nafatin merkadu nebe kria hosi Governu to oras nee sei abandonadu hela.

Tuir Prezidente Comisaun C PN, deputadu Manuel Tilman, nebe trata ba asuntu Ekonomia no finansa, hateten tinan tinan Governu aloka osan nebe barak ba iha Ministeriu kompotenti hodi halo merkadu, maibe merkadu sira ne’e to’o agora vendedores sira la okupa, halo animal mak tama livre iha merkadu laran.Nomos merkadu sira nee sulan animal sira maka halo fali negosio, dehan Tilman ba STL, Kuarta (19/10) iha uma fukun PN.

“Ita nia merkadu Taibesi, Manleuna, no Comoro, to’o agora sai abandonadu, tanba vendedores sira lakoi okupa, tanba ne’e husu ba Ministeriu ekonomia no Dezemvolvimentu (MED), atu toma atensaun ba merkadu ne’e, tanba saida mak vendedores sira lakoi uja, tanba tinan-tinan ami aprova orsamentu bo’ot,” tenik Deputadu Manuel.

Tuir deputadu ne’e katak, se la koi uja merkadu ne’e, nusa mak hari, PN perkupa tanba gasta osan barak ba merkadu sira nee, dehan povu sira uja hodi halao sira nia negosiu,maibe realidade iha nebe animal maka nakonu, tan nee MED tenke responsabel ba Merkadu sira nee.

Entertantu Deputadu Aderitu Hugo hosi Bankada CNRT hatutan, Merkadu sira nee governu kria hotu tiha ona, maibe ita nia vendedor sira lakohi atu ba uja fatin nee.

“Tamba nee ital abele fo sala fali Governu, tamba Governu nia kompotensia atu hari karik pronto ona sira lakohi ba uja nee ita atu halo nusa, dala ruma vendedor sira mos hakarak halo fali negosio iha dalan ninin sira nee no nakonu fali iha tratoa leten, hanesan merkadu laiha, dehan Hugo.

Dala barak Governu haruka siguransa sira ba duni Vendedor sira nebe faan iha dalan ninin nee, atu ba faan iha merkadu nebe governu utilize tiha ona, maibe sira halo tuir oras ida rua deit liu hosi nee sira faan nafatin iha dalan sira nee, ida nee maka ita dehan povu mos tos hotu.

Nuee mos Deputada Jesefa Pereira hosi Bankada Fretilin kesti makas katak Governu ida estraga osan deit hodi hari merkadu.

“Maibe merkadu sira nee animal maka nakonu deit iha laran, ida nee hatudu katak governu hari tiha merkadu, maibe la kontrola atu nunee animal sira labele nakonu iha laran e markadu sira nee husik mamuk kuaze atu tinan ida ruan ona, povu sira la ba halo sira nia negosio iha fatin sira nee,” dehan nia.

Tuir nia katak kria merkadu, animal maka atu nakonu iha laran no feto ho mane ba namora malu fali iha laran diak liu labele fakar osan ba ida nee, tamba povu sira mos laiha interese atu ba halo negosio iha merkadu hirak nee.

“Tamba nee Governu bele kria kondisaun bara- barak, maibe hanesan deit povu sei kontinua faan sira nia sasan iha dalan ibun fatin nebe governu kria nee atu hakiak deit animal,” dehan Pereira. lj5

STL, 20 Outubru 2011

terça-feira, 11 de outubro de 2011

PN Ejiji Governu Investiga Autor Lori Osan Halai

DILI-Parlamentu Nacional (PN) ejiji Governu atu hola medidas investigsaun ba membru governu nebe halakon osan estadu nian kuaze U$ 400 mil iha governu.

“Hau husu governu atu hatudu Ministeriu ou direitor no funsionariu nebe lori osan halai lakon ba Australia. Tenke hola medidas disiplinar no suspende ba Direitor ou Ministeriu nebe halakon osan,” Deputadu CNRT, Paulo Martins levanta kestaun ne’e iha seidaun plenaria Segundada, (10/10).

Eis Komandante Jeral PNTL nee propoin atu hola medidas suspensaun ba membru governu nebe involve hodi submete ba iha prosesu investigasaun.

Iha fatin hanesan Xefi Bankada PUN-PN, Fernanda Borges kestiona osan nebe semo too iha Australia, tan nee tenke kaer timor oan nebe lori U$ 400 mil nee ba Australia. “Hau hakarak husu Ministru ida nebe’e mak halo hanesan ne’e, buat ne’e ita labele taka deit. Tanba ida ne’e krime, ami hakarak fo sai lolos ema nia naran. Governu tenki esklarese mai, se mak ida ne’e. Tanba osan ne’e estadu no povu nian, tan nee sira merese hatene se mak naok sira osan,” hatete Borges.

Nunee mos Deputadu Inacio Morreira husi bankada Fretilin, konsidera kazu osan lakon hanesan konsikuensia involvementu interese ba kanselamentu ba aprovasaun lei brancamentu capital. Tanba ne’e mosu kazu hirak nee.

“Hau hanoin ida ne’e la tolera ba se se deit iha rai ne’e labele tolera, husu estadu Australia tenki fo sai naran, labele taka no nonok deit, Timor Leste mos tenki buka hatene imformasaun ne’e lolos, quatusentus mil.Tanba ne’e mak hau hanoin imformasaun ida ne’e seriu teb-tebes ba ita tomak, liu-liu ba iha uma fukun ida ne’e,” tenik Inacio.

Vise Prezidenti Parlamentu Nasional, Vicenti Guterres hatete membru governu nebe deit komete naok tenke kaer hodi submete ba investigasaun.

“Hau husu barak ba grupu de trabalha nebe’e mak haree hela projeitu brancamentu kapaitais aprova atu haruka mai ami, tanba ita nia sistema juridiku ka kodiku penal nebe’e mak iha, I lei sira nebe’e mak aprova tia ona iha meius para kaer,” tenik Guterres. sin

Stl, Tersa, 11 Outubru 2011

PN Rekonese Kazu Petisioner Final Tena

DILI - Relasiona ho kazu petisionariu Gastao Salsinha nian, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao ho Representante Povu iha Uma Fukun Parlamentu Nasional (PN) komenta katak kazu ne’e ninia estatutu final no rezolvidu.

Tuir Deputadu Aderito Hugo da Costa husi Bankada CNRT hateten Ejijensia nebe hato’o husi Gastao salsinha cs ba Governu no Representante Povu iha Parlamentu Nasional ne’e hetan komenta katak definisaun estatutu konaba petisioner ne’e final relasaun ho lei nebe estabelese no mos salsinha rasik sai hanesan autor iha atentadu 11 fevereiru.

“Ejijensia nebe Salsinha hato ne’e hein katak ne’e reperesenta petisionariu tomak mais, hau senti tratamentu saida deit no aktus saida maka nia halo ninia definisaun ne’e klaru no estadu defini tena liu husi lei katak sira ne’e fila ba vida sevil ho kompesesaun nebe governu fo tena,” dehan Aderito ba STL iha edifisiu PN, Tersa (11/10).

Liafuan hanesan hato’o mos husi Deputadu husi Bankada fretilin, Francisco Miranda Branco katak Gastao Salsinha nia ejejensia nebe sira ejiji katak estatutu atu defini lolos no tuir sira hare katak kazu petisionariu ne’e final tena.

Ba asuntu ne’e Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão fo komentaria ba karta ejijensia grupu Gastaun salsinha nian, maske pedidu ejijensia nebe hato’o husi Provedor Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) fo hikas ba PDHJ.informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Kuarta (12/10). Jaime do Rosario

STL, Tersa, 11 Outubru 2011

segunda-feira, 3 de outubro de 2011

PN Aprova Esbosu Lei Rai Povu Sei Lakon Direitu Nain ba Rai

DILI - Parlamentu aprova ona esbosu lei konaba rai, iha esbosu lei nee rekuinese sidadaun timor oan nebe iha sertifikadu portages no Indonesia nian.

Porta voz Redi ba Rai Ines Martins alternative ba kontiudu esposu lei ba rai, tamba esbosu lei ba rai nee sei lafahe rai ba ema nebee maka laiha rai. Tanba ho lei rai ida nee, sei rekuinese deit ema nebee iha sertivikadu, tempu portugus no Indonesia.

Se wainhira lei nee aprova husi Parlamentu Nasional, maka automatikamente ema barak sei lakon nia dereitu. “Tanba lei nee fo fali oportunidade, ba ema estranzeru nebee maka iha sertivikadu uluk tempi portugus no Indonesia para sira halo kontratu ho Governu ba tinan naruk, hanesan ensul halo kontratu ho Ministru Justica ba tinan 50 no pobliku lahatene ninian prosesu kontratu,” hateten Porta Voz ONG Redi ba rai, liu hudi nia Diskursu iha Kaikoli, Dili, sesta (30/09).

Nee hatudu katak ema nee okupa rai no uma iha tinan 1999, laiha dereitu, tamba tuir lei ema nebee iha dereitu ba beins imoves so ema nebee maka hela iha dia 31 de dezembru 1998, no kuntinua ba tinan 1999.

Ema barak maka hela iha bensi imoves ema seluk nia, nee akuntese tamba politika Indonesia hodi muda ema obrigatoriu, tamba nee ema barak lakon rai, uma no familias.

Tuir Ricardo Saores nudar Estudante UNTL Fakuldade Direitu hateten “Ami mos triste tebes ba esbosu lei rai nia, nee aprova husi Governu, tamba lei nee halakon ona ema nebee okupa uma no rai iha 1999 ba leten,”hateten Ricardo.

Tamba lei nee foka liu ba ema sira nebee uza sertivikadu desde portages no Indonesia nia, enta ba povu ida nee sei sai tan vitima dala ida tan, tamba sira laiha rai no hela fatin.

Tamba nee presiza Governu liu-liu Parlamentu Nasional, atu tau atensaun ba problemas ida nee.

Nune mos Leonito da Costa aumentatan katak Governu agora tur iha rai no uma nebee andar, maibee povu kiik nafatin terus, tamba lei nee implementa ba povu kiik deit. alm

STL, 03 Outubru 2011