quarta-feira, 7 de outubro de 2009

Klasifikasaun Nasoens Unidas nian kona-ba Dezenvolvimentu, ne’e Sintoma ida husi Tempu Uluk

KOMUNIKADU IMPRENSA Díli- 7 Outubru 2009
Deklarasaun Husi Portavòz IV Governu Konstitusionál, Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

Klasifikasaun Nasoens Unidas nian kona-ba Dezenvolvimentu, ne’e Sintoma ida husi Tempu Uluk

Dala ida tán ema fó hanoin ba Timór-Leste kona-ba má-administrasaun sintomátika husi Governu uluk nian wainhira Nasoens Unidas, halo avaliasaun kona-ba dadus husi 2007, hatuur Timór-Leste iha klasifikasaun númeru 162 kona-ba Índise Dezenvolvimentu Umanu, monu aat liu 12 nasoens. Maibé presiza lori tinan rua tán atu haré efeitus husi inisiativas Governu Primeiru-Ministru Xanana Gusmão nian, ne’ebé konsentra liu atu hadi’a polítikas sosiais no fiskais hodi bele hasa’e Timór-oan tomak nia kualidade moris.

Índise Dezenvolvimentu Umanu Nasoens Unidas nian uza dadus ne’ebé atu hanesan ho 2007 nian ne’ebé la’o linha ida de’it ka hanesan ho relatóriu kona-ba Pobreza iha Timór-Leste tinan 2007 nian, ne’ebé hatudu katak ema moris-kiak iha Timór-Leste aumenta tan 25% husi persentajen 50%, iha tempu ne’ebé Governu Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hahú nia knaar, iha fulan Agostu 2007.

Gasta osan ba inisiativas sosiais, sai nu’udár prioridade IV Governu Konstitusioná l i sei konsistente nafatin iha orssamentu ba tinan 2010 ne’ebé tuir loloos sei debate iha fulan ida ne’e.

Despezas Governu nian triplika ka aumenta dala tolu ba servisus públikus. Pensoens ba idozus, defisientes, inválidus no veteranus ho mós ba refujiadus internus ema na’in 150,000 tanba krize 2006 atu bele fila-fali ba sira nia uman, konsege hamenus ona ema ne’ebé vulneráveis liu sira nia moris susar. Gastus Governu nian aumenta liliu ba iha saude Timor Oan nian, hamenus má-nutrisaun to’o metade no hamenus mós taixa mortalidade labarik sira nian kuaze un-tersu.

Eskemas hanesan Servisu Simu kedas Osan, “Cash for Work”, kriasaun pagamentu salárius diretu no indiretu bele loke tan servisu ka empregu ba tempu tomak ka tempu-baluk nian ba trabalhadores timór-oan to’o ema na’in 95,000 iha tinan 2008 no 2009. Investimentu ba agrikultura, aumenta ona liu un-tersu i iha peskas hetan aumentu produsaun to’o 107,000 kg tinan ida, hodi hadi’a liután esforsu ba seguransa alimentár.

Iha 2008, nasaun ne’e hetan kreximentu ekonómiku 12.8%, katak hetan segundu lugár entre ekonomias hirak ne’ebé sa’e maka’as liu, iha kedas Katar nia kotuk i foin daudaun ne’e iha Relatóriu Banku Mundiál nian kona-ba atividades Halo Negósiu, ita sa’e aas liu nasaun sia iha klasifikasaun totál no liu nasoens 56 kona-ba taixa, katak reforma tributária Timór-Leste nian di’ak liuhotu kompara ho nasoens seluk no hatuur Timór-Leste entre nasoens ruanulu ne’ebé di’ak liu nian, hetan fatin 19o. Ne’e mak sinais kreximentu ne’ebé bele benefisia nasaun no povu Timór-Leste tomak.

Agio Pereira, Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus no Portavóz Ofisiál IV Governu Konstitusioná l, nota katak “relatórius internasionais barak liu mak relasiona ho dadus husi tempu uluk nian, antes-de Governu ida ne’e; Maski nune’e, bele sai hanesan mós indikadores kona-ba ita nia Nasaun nia lala’ok iha tempu uluk no ba oin, ita atu bá lós ne’ebé. Kona-ba índise espesífiku ka ketak ida ne’e, ita tenke buka atu oinsá hadi’a nafatin indikadores hodi bele reflete rezultadus di’ak ne’ebé Governu Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hetan ona.” FIN.

Atu hetan tan informasoens favór kontakta Ágio Pereira liuhusi telefone +670 723 0011ka korreiru eletróniku agiopereira@ cdm.gov.tl

Sem comentários:

Enviar um comentário