quinta-feira, 1 de abril de 2010

Fin Ki’ak nian – Hasees Timor-Leste hosi Konflitu Loke dalan ba Dezenvolvimentu

Soru-mutu Konsellu Ministrus, Kuarta-feira, loron 31 fulan Marsu 2010, ne’ebé hala’o iha Sala Soru- mutu Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu, Díli, hahú ho aprezentasaun hosi Profesór akadémiku Feffrey Sachs, kona-ba “Fin Ki’ak nian – Hasees Timor-Leste hosi Konflitu Loke dalan ba Dezenvolvimentu” ("The end of Poverty – Moving Timor-Leste away from Conflict towards Development”). Profesór norte-amerikanu ida-ne’e, hosi Universidade Kolumbia, esplika ba Konsellu Ministrus ninia vizaun kona-ba dezenvolvimentu, aprezenta planu prioridade sira (kurtu, médiu no longu prazu) ne’ebé konsidera importante tebes atu hatu’ur País iha dalan progresu nian.

Iha soru-mutu ne’e, Konsellu Ministrus aprova tiha:

1. Polítika Nasionál ba Telekomunikasaun Timor-Leste

Polítika foun telekomunikasaun ba Timor-Leste ida-ne’e hetan aprovasaun ho koresaun sira, ho nia objetivu atu ajuda dezenvolvimentu País nian, katak telekomunikasaun,oras ne’e, hanesan fatór prinsipál ida ba dinamizasaun kualker sosiedade.

Uzu telefone no Internet nian iha Timor-Leste aumenta liu iha tinan sira ikus ne’e no, maske nune’e investimentu sira ne’ebé hala’o hosi operadór servisu nian, kualidade la tuir nesesidade, ho nune’e importa libaraliza setór ne’e.

Objetivu-xave hosi polítika ida-ne’e mak populasaun hotu iha asesu ba telefone iha 2013, tinan ne’ebé internet ho banda larga ne’ebé atu iha, mos, iha alkanse iha kapitál distritu sira no área sira ne’ebé besik.

Konsellu Ministrus analiza mos:

1. Proposta Lei mak Aprova Sistema Jestaun Florestál

Agravamentu impaktu asaun ema nian ba rekursu naturál sira kondús konsiensializasaun ba problema sira ne’ebé ameasa rekursu sira ne’e, nune’e mak iha nesesidade atu aplika prátika jestaun sira ne’ebé mak atu garante ninia sustentabilidade.

Administrasaun no uzu floresta sira no área florestál sira tenkesér efetuadu ho forma no ritmu ida- ne’ebé mak mantein nia biodiversidade, produtividade, kapasidade rejenerasaun nian, vitalidade no potensialidade atu realiza iha prezente no futuru, funsaun ekolójika sira, ekonómika no sosiál sira relevante ho nível sira lokál, nasionál no globál, la interfere negativamente ho ekosistema sira seluk. Atu realsa katak Floresta konstitui setór relevu ida ba ekonomia Timor-Leste, biar iha mundu rurál no mós iha mundu urbanu.

2. Planu Estratéjiku ba Setór Justisa

Planu Estratéjiku ba Setór Justisa hanesan inisiativa ida Ministra Justisa nian ho apoiu hosi Konsellu Kordenasaun ba Justisa no dezenvolve ho apoiu sekretariadu tékniku ne’ebé harii ba efeitu ida-ne’e. Inisiativa ida-ne’e bazeia ba rekoñesimentu ne’eb’e hatudu katak presiza duni atu reforsa kordenasaun no atu aliña asaun instituisaun prinsipál sira justisa nian ho visaun komún no ho diresaun estratéjika ida setór iha kurtu, médiu no longu prazu.

Garante direitu, devér, liberdade no garantia fundamentál sira-ne’eb’e hatu’ur iha Konstituisaun no, liu- liu, asesu sidadaun hothotu ba justisa; atu serve valór sira no kultura Timor-Leste nian; no atu hetan konfiansa hosi povu timorense. Sira-ne’e mak hanesan base sira ne’ebé pretende ba sistema justisa ne’ebé hala’o hela ba País.

KOMUNIKADU BA EMPRENSA
Soru-mutu Konsellu Minustrus loron 31 fulan Marsu tinan 2010
Direcção Nacional de Disseminação de Informação Secretaria de Estado do Conselho de Ministros (+670) 33 10 608(+670) 75 42 886 dndigovtl.09@gmail.com Palácio do Governo Díli, Timor-Leste

Sem comentários:

Enviar um comentário